1 Tessalooniklastele

¹²õhutasime ja julgustasime, teid manitsedes elama nõnda, kuidas kohus on Jumala ees, Kes teid kutsub Oma Riiki ja ausse. ¹³Ja seepärast meiegi täname lakkamatult Jumalat, et teie, kuuldes meilt Jumala sõna, ei võtnud seda vastu mitte inimeste sõnana, vaid sellena, mida see tõesti on, Jumala sõnana, mis ka on tegev teie sees, kes usute. ¹⁴Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses Jeesuses olevate Jumala Koguduste järgijaiks, mis on Judeas, sest ka teie olete saanud sedasama kannatada oma suguvendade poolt, nõnda nagu nemadki juutide poolt, ¹⁵kes tapsid Issanda Jeesuse ja prohvetid, ja kiusasid meid taga, ja ei ole Jumalale meelepärast, ja on kõigi inimeste vastased ¹⁶ning keelavad meid rääkimast paganaile nende päästmiseks, et täita kõigiti oma pattude mõõtu. Aga viha ongi juba tulnud nende peale lõpuni. ¹⁷Meie aga, vennad, olles teist lahutatud natukeseks ajaks küll palge, mitte aga südame poolest, oleme seda suurema himuga püüdnud näha saada teie palet. ¹⁸Seepärast oleme tahtnud tulla teie juurde, mina, Paulus, küll üks kord ja teinegi kord, aga saatan on meid takistanud.