1 Ja ma nägin teist vägevat Inglit taevast maha tulevat; see oli riietatud pilvega ja vikerkaar oli tema pea kohal, ja tema pale oli otsekui päike ja tema jalad nagu tulesambad.
2 Ja tema käes oli avatud raamatuke, ja ta pani oma parema jala mere ja vasaku maa peale.
3 Ja ta kisendas suure häälega, otsekui lõukoer möirgab. Ja kui ta kisendas, siis hakkasid seitse pikset müristama oma häältega.
4 Ja kui need seitse pikset oma häältega olid rääkinud, tahtsin ma kirjutada. Siis ma kuulsin häält taevast ütlevat: „Pane pitseriga kinni, mis seitse pikset on kõnelnud, ja ära kirjuta seda!”
5 Ja Ingel, keda ma nägin seisvat mere ja maa peal, tõstis oma käe taeva poole
6 ja vandus Selle juures, Kes elab ajastute ajastuteni, Kes on loonud taeva ja mis seal on ja maa ja mis seal on ja mere ja mis seal on, et aega ei saa enam olema,