2 Keset linna tänavat ja mõlemal pool jõge oli elupuu; see kandis vilja kaksteist korda, igas kuus andes oma vilja. Ja puu lehed tulid terviseks rahvastele.
3 Ja midagi neetut ei ole enam. Ja Jumala ja Talle aujärg on siis seal, ja Tema sulased teenivad Teda.
4 Ja nad näevad Tema palet, ja Tema nimi on nende otsaesisel.
5 Ja ööd ei ole enam, ja neile ei ole vaja lambivalgust ega päevavalget, sest Issand Jumal valgustab neid, ja nemad valitsevad ajastute ajastuteni.
6 Ja Ta ütles mulle: „Need on ustavad ja tõelised sõnad! Ja Issand, prohvetite hingede Jumal, on läkitanud Oma Ingli Oma sulastele näitama, mis peab varsti sündima.
7 Ja vaata, Ma tulen nobedasti! Õnnis see, kes peab selle raamatu ennustuse sõnu!”
8 Ja mina, Johannes, olen see, kes seda kuulis ja nägi. Ja kui ma seda olin kuulnud ja näinud, ma heitsin maha, kummardama Ingli jalgade ette, kes mulle seda näitas.