3 Ja ükski ei võinud ei taevas ega maa peal ega maa all avada raamatut ega vaadata sinna sisse.
4 Ja mina nutsin väga, et kedagi ei leitud väärt olevat avama raamatut ja vaatama sinna sisse.
5 Ja üks vanemaist ütles mulle: „Ära nuta! Vaata, lõukoer Juuda suguharust, Taaveti juur, on võitnud nii, et Tema võib avada raamatu ja lahti võtta selle seitse pitserit!”
6 Ja ma nägin keset aujärge ja nelja olendit ja keset vanemaid seismas Talle, Kes oli otsekui tapetud; ja Tal oli seitse sarve ja seitse silma, mis on Jumala seitse vaimu, kes on läkitatud kogu ilmamaale.
7 Ja Ta tuli ja võttis raamatu selle paremast käest, Kes istus aujärjel.
8 Ja kui Ta oli võtnud raamatu, siis need olendid ja need kakskümmend neli vanemat heitsid maha Talle ette, ja igaühel oli käes kannel ja kuldkausid, täis suitsutusrohte; need on pühade palved.
9 Ja nad laulsid uut laulu ning ütlesid: „Sina oled väärt võtma raamatut ja lahti tegema selle pitsereid, sest Sina oled olnud tapetud ja oled Oma Verega Jumalale ostnud inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvaist ja paganahõimudest