9 Mina elasin enne ilma käsuta; aga kui käsusõna tuli, virgus patt ellu
10 ja mina surin ära, ja nõnda leiti käsusõna, mis mulle pidi olema eluks, mulle olevat surmaks.
11 Sest kui patt oli saanud käsusõnast tõuke, pettis ta mind ja surmas mind selle abil.
12 Nõnda on siis käsk püha ja käsusõna püha ja õige ja hea.
13 Kas siis nüüd see, mis on hea, on saanud mulle surmaks? Mitte sugugi! Vaid patt, et ta ilmneks patuna, on selle hea kaudu mulle toonud surma, et patt ise saaks üliväga patuseks käsusõna läbi.
14 Sest me teame, et käsk on vaimne, aga mina olen lihalik ja müüdud patu alla.
15 Ma ei tunne ju ära, mida ma teen; sest ma ei tee seda, mida ma tahan, vaid mida ma vihkan, seda ma teen.