1 Korintlastele

¹Ka mina, kui ma tulin teie juurde, vennad, ei tulnud mitte k ²Sest ma ei arvanud teie seas mitte midagi muud teadvat kui vaid Jeesust Kristust, ja teda kui ristilöödut. ³Ja mina olin teie juures n ⁴Ja minu k ⁵et teie usk ei oleks inimeste tarkuses, vaid Jumala väes. ⁶Ent me kuulutame tarkust täiuslike seas, aga mitte selle maailma ega selle ajastu ülemate tarkust, kes hävivad, ⁷vaid me kuulutame Jumala salajas olevat ja varjatud tarkust, mis Jumal on ette määranud enne maailma-ajastute algust meie auks, ⁸mida ükski selle maailma ülemaist ei ole tundnud; sest kui nad seda oleksid tundnud, ei oleks nad au Issandat risti löönud, ⁹vaid n ¹⁰Ent Jumal on selle meile ilmutanud Vaimu läbi; sest Vaim uurib k ¹¹Sest kes inimesist teab seda, mis on inimeses, kui aga inimese vaim, kes temas on? Samuti ei tea ka ükski, mis on Jumalas, kui aga Jumala Vaim. ¹²Aga meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on Jumalast, et teaksime, mis Jumal meile armust on andnud, ¹³ja seda me ka räägime mitte s ¹⁴Aga maine inimene ei v ¹⁵Aga vaimulik inimene m ¹⁶Sest kes on Issanda meele ära tundnud, et temale n