1 Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut.
2 Sest missuguse kohtuga te kohut mõistate, niisugusega mõistetakse teile kohut; ja missuguse mõõduga te mõõdate, niisugusega möödetakse ka teile.
3 Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, kuid palki omas silmas sa ei pane tähele?
4 Või kuidas sa ütled oma vennale: Lase ma tõmban pinnu sinu silmast!? Ja vaata, palk on su omas silmas!
5 Sa silmakirjatseja! Tõmba esiti palk omast silmast, ja siis sa seletad tõmmata pindu oma venna silmast.
6 Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärle sigade ette, et nad neid ei sõtkuks oma jalgega ega käänduks ja teid ei kisuks.
7 Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile.