1 Ja Ta läks sealt ära ja tuli Oma kodukohta, ja Ta jüngrid järgisid Teda.
2 Ja kui hingamispäev tuli, hakkas Ta kogudusekojas
3 Eks Tema ole see puusepp, Maarja poeg, Jakoobuse ja Joosese ja Juuda ja Siimona vend? Ja eks ka Tema
4 Aga Jeesus ütles neile: „Prohvet ei ole mujal autu kui oma kodukohas ja oma sugulaste seas ning omas majas!”
5 Ja Ta ei saanud seal teha ühtki muud vägevat tegu kui ainult panna Oma käed väheste haigete peale ja nad terveks teha.
6 Ja Ta pani imeks nende uskmatust. Ja Tema käis läbi ümberkaudsed külad ning
7 Ja Ta kutsus need kaksteistkümmend Enese juure ja hakkas neid läkitama kahekaupa ja andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle,
8 ja käskis neid, et nad midagi muud ei v
9 vaid sidugu paeltega kingad jalga ja ärgu pangu kaht kuube selga.
10 Ja Ta ütles neile: „Kuhu kotta te iganes sisse lähete, sinna jääge, seni kui te sealt väljute.
11 Ja kus paigas iganes teid vastu ei v
12 Ja nad läksid välja ja kuulutasid, et tuleb meelt parandada,
13 ja ajasid palju kurje vaime välja ja v
14 Ja kuningas Heroodes sai kuulda Jeesusest, sest Ta nimi oli juba tuttav, ja ütles: „Ristija Johannes on surnuist üles t
15 Aga teised ütlesid: „Tema on Eelija!” Teised aga: „Tema on prohvet nagu üks prohveteid!”
16 Aga kui Heroodes seda kuulis, ütles ta: „Johannes, kelle pea ma otsast raiusin, on üles t
17 Sest Heroodes ise oli läkitanud ja Johannese kinni v
18 Oli ju Johannes ütelnud Heroodesele: „Sul ei ole luba oma venna naist pidada!”
19 Aga Heroodias kandis ta peale viha ja tahtis teda tappa, ja ei saanud mitte.
20 Sest Heroodes kartis Johannest; ta teadis teda
21 Kui nüüd paras aeg oli tulnud, mil Heroodes oma sünnipäeval tegi söömaaja oma suurtele isandatele ja pealikuile ning Galilea ülemaile,
22 siis tuli sama Heroodiase tütar sisse ja tantsis. See oli meelt mööda Heroodesele ja neile, kes lauas istusid. siis ütles kuningas neitsile: „Palu mult, mida sa iganes tahad, ja ma annan sulle!”
23 Ja ta vandus temale: „Ma annan sulle, mis sa iganes minult palud, olgu kas v
24 Aga neitsi läks välja ja küsis oma emalt: „Mis ma pean paluma?” Ent ema ütles: „Ristija Johannese pea!”
25 Ja neitsi läks kohe rutuga kuninga juure, palus ning ütles: „Ma tahan, et sa mulle sedamaid annad vaagnal Ristija Johannese pea!”
26 Siis sai kuningas väga kurvaks, kuid vande ja lauasistujate pärast ta ei tahtnud temale seda keelata.
27 Ja kuningas läkitas kohe valvuri ja käskis tuua tema pea.
28 See läks ja raius vangitornis ta pea otsast ära ja t
29 Kui tema jüngrid seda kuulsid, tulid nad ja v
30 Ja Apostlid tulid kokku Jeesuse juure ja kuulutasid Temale k
31 Siis Ta ütles neile: „Tulge teie k
32 Ja nad s
33 ja paljud nägid neid ära s
34 Ja kui Ta paadist välja astus ja nägi palju rahvast, hakkas Tal neist hale meel, et nad olid otsegu lambad, kelledel pole karjast. Ja Ta hakkas neid pikalt
35 Aga kui aeg oli läinud hiliseks, tulid Ta jüngrid Ta juure ja ütlesid: „Paik on tühi ja aeg jääb juba hiliseks;
36 lase nad minema, et nad läheksid ümberkaudu asulaisse ja küladesse ja ostaksid endile leiba, sest neil ei ole midagi süüa!”
37 Aga Tema kostis ja ütles neile: „Andke teie neile süüa!” Nemad ütlesid Temale: „Kas me peaksime minema kahesaja teenari eest leiba ostma ja neile süüa andma?”
38 Aga Tema küsis neilt: „Mitu leiba teil on? Minge vaadake.” Kui nad olid teada saanud, ütlesid nad: „Viis leiba ja kaks kala.”
39 Ja Ta käskis neid asetada k
40 Ja nad istusid maha ridamisi, sajakaupa ja viiekümnekaupa.
41 Ja Ta v
42 Ja k
43 Ja korjati kokku kaksteistkümmend korvitäit palukesist ja kalust.
44 Ja neid, kes leivust olid söönud, oli viis tuhat meest.
45 Ja sedamaid sundis Ta Oma jüngreid astuma paati ja s
46 Ja kui Ta lahkumistervituse oli ütelnud, läks Ta mäele palvetama.
47 Kui siis
48 Ja Ta nägi neil s
49 Aga kui nad Teda nägid mere peal k
50 Sest nad k
51 Ja Ta läks nende juure paati, ja tuul rauges. Ja nad kohkusid üpris väga iseenestes,
52 sest nad ei olnud veel aru saanud leibade loost, vaid nende süda oli läinud k
53 Ja kui nad üle mere olid maale s
54 Ja kui nad paadist olid väljunud, tunti Ta sedamaid ära
55 ja joosti kogu sealne ümberkaudne maa läbi ning hakati haigeid vooditega kandma igale poole, kus Teda kuuldi olevat.
56 Ja kuhu Ta iganes läks küladesse v